Aastane

Õigemini juba kohe kaks kuud peale. Järgmisel nädalal.
Tundub, et nüüd hakkabki see kiire aeg. Kirjutama ma ei jõua ju?
Igatahe, meil on selline iseseisev inimjuunit, kes peaaegu et jookseb, rahmib ja möllab igas suunas. Mulle ikka saadeti see selline aktiivne laps, peab kogu aeg tegelema. On vahva lives näha, et lapsed nii erinevad. Saan ka teistelt kinnitust, et ma ei virise ega kujuta ette - ongi selline aktivist, kes väga väga harva paigal on (ja siis ma olen seal kõrval). Sülle meeldib tulla, peamiselt istub puusal ja vaatab, mis ma teen. Ehk siis meeldib see kõrgus ja nägemine, huvi on kõige vastu.
Tissi tahab ka. Potil ei käi. Magamisega on nii, et nüüd on üks päevauni, kuigi see esimene pool päevast unisem kui teine. Endiselt kunstlikult pikendan seda ja mul pole midagi selle vastu.
Ööd on tissiga. Hetkel isegi üks rind katki! Hammustan ennast, kui ta sealt nosib. Varsti ehk saab korda. Armastab peitust, tagaajamist, müramist.
Uued oskused ehk mida ma pole vast jõudnud mainida on tantsimine muusika järgi, nõksutab jalgadest nn. Juba mingi kuu äkki. Siis nuuskamise õppis selgeks. Puhumise.
Jutustab ja on mõned lihtsad sõnad, mis pidevalt sassi lähevad. Näiteks emme ja mõmmi on õmmi ja emmi ja mmmmmi. Issi on inni. Aitäh, ei taha ja anna figureerivad ka. Kudiagi segaselt. Mämmämm. Näänääänää. Jne. Areneme.
Riided suurus 80 nüüd ehk 12-18k. 74 ikka napp. Mõned asjad veel on.
Kaalu ja pikkust nii 11 ja 76 umbes. A viimati arst mõõtis ta 2 cm lühemaks kui varem :D Huumor.
Käime palju õues - lõpuks ometi meeldib tal kärus olla isegi. Soovib ka käru lükata. Ja palju soovib ise käia. Mänguväljakutel on suur rõõm liuväli ja kiik. Endiselt on trepid suured lemmikud - sealt läheb käpakil üles ja alla. Kõige suuremad lemmikud on ikkagi loomad-linnud. Teised lapsed, inimesed. Tore on jälgida. Suhtleb julgelt, läheb juurde.
Autos sõit on nüüd talutavam - aastaselt panime turvatooli. On küll näoga sõidusuunal, aga mis sellest. Esimene maanteesõit seisab ees - vaatame, kuidas läheb.
Toas meeldib ka treppidel möllata, diivanilt alla hüpata, aknalaual õue vaadata (ja issit oodata), vannitoas WC potiga mängida (ma juba ootan, millal TV pult sinna võiks lennata) ja muidugi veega.
Vesi meeldib üldiselt ka.
Tänaseks on ta meiega käinud ka lennureisil, lisaks laevareisidele. Pidas hästi vastu ja üllatas. Uus lend ees ootamas - siis lähen temaga kahekesi, enne oli vanem laps ja mees abiks. Oli abiks küll!
Söömine on ka paranenud. Sööb lusikaga ja käega. Eelistab seda kõike ise teha!
Tomatit, sinki, pasteeti, riisikakku, musta leiba, putru, banaani, pirni, kohupiima, jogurtit, kõrsikut, juustu, kartulit, rohelisi herneid ja liha ning ahjulõhet sööb heal meelel. Enamasti tegelikult kõik maitseb. Kui meeldib rohkem, siis sööb ka rohkem. Vesi õnneks maitseb. Piimaga pole veel harjunud. Keefir on okei. Mahlasid pole andnud.

Püüan aegajalt siia sisse tsekkida. Aga muidu - head muljed on mul lapsevanem olemisest. Palju lahedam, kui arvasin! Järjest vähem saan aru vingumisest, järjest rohkem asju läheb perspektiivi ja järjest enam ei viitsi mõttetute asjadega tegelda. BS filter on õhuke, sütik lühike ja silmarull avalik.
Sest mul on suhtkoht ükskõik, mida teised arvavad - laps on kõige tähtsam.