Get a hang of it

Laps saab kohe aastaseks ja alles nüüd on mul tunne et "seda asja ma natukene juba oskan". Esiteks oskan vaadata ja jälgida und, siis eristan näljase lapse nuttu, saan aru, kui ta midagi "ütleb" ja tunnen, et julgen juba kergemini temaga igale poole minna.

Muidugi on ta ise väga tubli ja õpetab mind ka iga päev. 

Turvatool

Meil on suur ja tähtis päev - liikusime turvahälli pealt turvatooli! Esimene sõit kulges sõbranna juurest koju, kuna just seal panime tooli lõplikult paika. Mees hommikul pani autosse, sõbranna abikaasa aga aitas kinni klõpsata. Jäi magama! Jei.

Loodame, et nüüd mõnda aega ei ole meie autosõidud enam nii nõmedad kui varem, kui vaene laps vaid nuttis.

Imetava ema rõõm

Ma annan ikka veel rinda. Üle miljoni aja on rinnad valusad. Kohe katki. Pisikesed hambakesed on vampiirihammustused sinna tekitanud. Sellist valu ei mäleta, oli teistsugune esimestel kuudel.
Igatahes istun siin nagu kosmosemutt ja otsisin isegi kreemi üles, et peale määrida.
Aga see samaaegne tunne, et tahaks nii pissile kui ka juua - see on mul viimasel ajal. Voodis ja öösel.
Enamasti unesegasena ei viitsi aga kummagagi tegelda ja nii ma hommikuni kannatangi.

Taaskordne unejutt

Poiss pani mind korralikult proovile täna jälle. Kas tõesti hakkab ise reguleerima juba ühele unele? Ei sooviks veel! Aga mis siis ikka. Igatahes oli väikemees täna 7 tundi järjest üleval. SEITSE! Hommikul. !!!. Lõpuks jäi, iga asi ajas aga enne nutma. Pesumasinat ei saanud katsuda. Pesuresti peale ei saanud ronida. Nõudepesumasina sisse ei saanud ka. Korteri uksega ei saanud mängida. Õhupalliga ei saanud mängida. Aknalauale ei saanud enam. Karu ajas nutma. Liha ei maitsenud. Leib lendas. Mul oli see #Assholeparent tunne.
Ei söönud ka midagi. Ainult 1 tuubi putru, pesumasina peal istudes, kui tsentrifuug käis. See oli siis kõrvalsaadus, positiivne.
Lõpuks magasime mõlemad, mina tunnikese.
Õhtul oli jorr iga asja peale, igatahes käisid käed suus - andsin ibukat.
Nüüd magab!
(Aga muidugi kui esimest korda üritasin ära hiilida, siis oli kõpsti istuli! Vol 2 õnnestus)

Unejutud (jälle)

Öeldakse küll, et aastaselt läheb 1 une peale, aga soovitatakse ju pikemalt hoida 2 une peal. Mina ei tea, kas meil ikka kipub juba üle minema, aga igatahes ilge kamm on viimasel ajal selle teise unega. Kui esimesse veel saab (ehkki ka kussutamisega), siis teise juba tee või tina - alles õhtul pimedas jääb. Ja kui siis veel liiga pikalt magab, läheb ööunne ka jumala hilja.
Sel nädalal siis konkreetselt juba kolmas päev, kus on ilge jama.
Neljapäeval hakkas pihta: hommikul okei ja isegi kergelt jäi, pmst jala pealt. Teise unne aga ei, hoolimata õues käimisest, poest jne - nii palju muljeid ju! Olin üle tunni proovinud, kui andsin alla ja teatepulk läks üle mehele, kes mu halinat kuulas ja oli nõus hängima, kuni ma teraapilises korras õhtusööki tegin.
Reedel - hommikune uni okei, õhtune liikus jälle ma ei tea mis kella peale! Nagu ikka, plaanid jälle puruks, õnneks päästis siis vähemalt spontaanne külaskäik sõbranna poolt (muidu oleksin läinudk kell 6 sünnipäevale, aga sel ajal oli alles uni). Muidu on alati ka risk, et kui pool 7 magama, siis ongi ööuni. Vahel pikendangi ja olen valmis kella 5 äratuseks.
Täna - hommikusse unne pani mees, aga õhtusesse ei jäänudki. Me oleks ise siin juba magama jäänud, aga poiss muudkui toimetas hämaras. LÕpuks mees sai oma catnapi kätte, aga mina olin jälle haywire. Panime tuled põlema ja vaatasime, kaua siis üleval on.
Mul ei ole midagi 1 une vastu, kui see hakkaks kell 12 ja kestaks kell 3ni ehk 1 korraga kogu päeva uni. Ja öösel siis 11h. Aga ei. Meil nagu jumal juhatab.
Mäletan, et pikalt oli 3st 2 peale üleminekul sama. Mingi kuu aega jändasime.
Vaatame siis, kuidas seekord on.