Jep. Kaheksa kuud! Ja et ma ei unustaks, siis panen siia kirja, mida siis meie poiss 8-kuuselt oskab.
Samal ajal, kui paljud kiitlevad, et nende lapsed juba käivad samavanuselt (okei, mõned päevad enne 9ks saamist) ja räägivad (ma pole siiski kindel, kas universaalne emm-ömm on teadlik emme-ütlemine, aga okei), siis meil on peamine tegevus endiselt käputamine. Nii nagu on öeldud, ja ma järjest enam veendun selles, polegi vaja lapsi võrrelda. Kõik on erinevad ja keegi pole teisest tublim või kehvem.
Igatahes. Meil siis partisan on minetatud, neljakäpakil liikumine aga päris kiire. Istub iseseisvalt ja toe najal ka seisab. Isegi arvab vahepeal, et cool oleks mõlemad käed lahti lasta. No hold the horses - nii vilunud ta siiski pole. Samas kõik liigutused on juba sujuvad ning natuke on märgata ka, et peakolus hakkab tekkima väike mälu: ikka õhtul oli lambilüliti huvitav, siis täna juba teab, et see lüliti seal on ja sinna peab püüdlema. See on siis ronimine, kasvõi une pealt.
Väga suur huvi on olla süles - mine tea, kas see on see 6. arenguhüpe, mil nad alati on väga clingyd, või siis hambad või siis lihtsalt huvi vaadata asju meie kõrguselt.
Ohutaju veel ei ole - vabalt võiks käpakil voodiäärelt õhus edasi minna. Ääre peal seisma ei jää ühesõnaga. Seega peab ikka silma peal hoidma!
Jutustab oma keeles ja tunneb huvi oma kaisuloomadega mängimise vastu. Muidu mämguasjad suht ükskõik, pannilabidas, elektripistik või seljakott on palju huvitavamad.
Väsides hakkab teema vigu ja hooletusest lahmides kokkuma ja komistama, siis nutab südantlõhestavalt pisaratega.
Nuttu tuleb ka minu köhimise ja aevastamise ja valjema nuuskamise peale, siis kui on väsinud, või üritab magada, aga ma ei suuda enda aevastust kinni hoida :D
Ilma pisarateta nuttu on suht vähe meil, ehk sellest, et ma pooldan seda nutuvaba lähenemist.
Hambad, jah, tulevad. Meil on neid 5, ma pole igaühte kuupäevaliselt üles märkinud, nagu paljud, kuid 6. kohe tuleb - käed jälle küünarnukini suus, nii et öökima isegi ajab, ja tatti voolab.
Seetõttu ka ei söö praegu meelsasti, soovitatud kogusest kuni 200 g lisatoitu pole meil veel saavutatud, ja nüüd on juba 8 kuud, seega see peaks isegi kuni 300g olema. Meil rohkem 150 ja seda heal päeval. Rinnapiim on endiselt lemmik ja selle kogust ma ei mõõda, vaid annan vastavalt soovile, ööunne minemiseks ja ka lohutuseks vahel.
Hammastest tuleb ka nohu ja tatt läheb kurku, kuid elasime eelmisel kuul ka päris viiruse üle, mis meile endile koju kätte tuli. Samas suht kergelt ning saime siis proovida kuulsat tati imemist. Ega ei meeldinud küll! Õnneks süüa sai ja see on juba positiivne. Siiski ei soovita ühelegi imikule nohu, kuna just see võib saada takistuseks rinnapiima imemisel ning sealt võib ka (soovimatu/ootamatu) võõrutus saabuda. Kes ootab muidugi, siis jah, nii võib juhtuda.
Päevauned on meil liikunud 3 une pealt 2 peale, kokku 2-4 tundi magab päeval. See võttis 7. kuu jooksul mingi 2-3 nädalat ja kui kunagi poja läks magama nii 10-11 paiku öösel (imik, 1-3 kuud), magas päeval 3-4 und või kuidas juhtus, siis liikus see järjest varasemaks (4-6 k nii 9 paiku) ja nüüd on liikunud 7. Ehkki hambad ajavad asja sassi, nii et vahel võib ka palju hiljem minna. Rekord üleval olemine on miski 5-6 tunni vahel, enam ei mäleta, kuna ma üles ei kirjuta asju. Ehk kunagi kahetsen, aga ma ei hakka nagunii näpuga järge ajama ja võrdlema. On mis on, oli mis oli, kõigest kasvab välja.
Öösel ei maga endiselt tervet ööd, nagu paljud eeldavad, ootavad või isegi soovitavad. Ei. Sööb ja pöörleb ja vahel on tunnike 4-5 kandis ka üleval. Mis siis ikka. Minu aktiivsusmonitor (mis rohkem passiivsust näitab protentuaalselt) ütleb, et saan nii 75% puhanud und ja ülejäänud 25 siis läheb mässamisele. Ehk ma seetõttu end väga väsinuna ei tunne.
Küll aga on saabunud siis see kuulus kurnatus, mis omakorda völjendub mitmesugustes tervisehädades: esiteks üle pika aja kaalulangus (väike, aga nüüd siis langev, mitte seisev trend, mitte et see viga oleks, aga nii sümptom kui selline, ja ma ise ei tee selleks mida), siis magusasööstud (ehk just, samal ajal kaal langeb), et und korvata, ja muidugi nohu ja köha ning palavikuvigiirus mul endal, samuti ka ohatis ja üldine kehv enesetunne, nt peavalud, mida ma ammu pole pidanud taluma. Nüüd on nad tagasi.
Sotsialiseerumisest nii palju, et suurem seltskond võib ehmatada. Aga kui harjub, siis on juba kõigiga sõber. Otsib ikka emmet ja emme jalgu, isegi kui põrandal roomab.
Ja võõras kohas üleüldiselt on rõõmus ja magab ka lärmis enda 40 minutit, ent kohe uksest sisse ja võõrale inimesele sülle minnes on nutt garanteeritud. Kahjuks meil mõni sugulane sellist stiili harrastab, aga noh, ei ole siiani olnud võimalust viisakalt sellest juttu teha.
Viiruste hooajal ma väga ei soovigi kuskil käia ja olla. Ning pean 100% ema usaldama, kui ta oma last soovib meie seltskonnas hoida. Nii nagu ise olen pigem ettevaatlik, mis puudutab neid nohusid ja asju - ikka viis korda mõõda, eks. Kunagi ei tea, kas viiruse või hambanohu.
Elame ühesõnaga hästi, beebirütmis. Õhtupoolikud on mul nullis, sest 7 hiljemalt uneaeg (eranditega), mis tähendab, et ma praegu harrastan pojaga koos pikutamist, kuna hammaste tõttu ärkab jube kiiresti ilma minuta. Hommikud hakkavad nii 7-8. Mõnikorc ka 6. Nagu täna :D
Samal ajal, kui paljud kiitlevad, et nende lapsed juba käivad samavanuselt (okei, mõned päevad enne 9ks saamist) ja räägivad (ma pole siiski kindel, kas universaalne emm-ömm on teadlik emme-ütlemine, aga okei), siis meil on peamine tegevus endiselt käputamine. Nii nagu on öeldud, ja ma järjest enam veendun selles, polegi vaja lapsi võrrelda. Kõik on erinevad ja keegi pole teisest tublim või kehvem.
Igatahes. Meil siis partisan on minetatud, neljakäpakil liikumine aga päris kiire. Istub iseseisvalt ja toe najal ka seisab. Isegi arvab vahepeal, et cool oleks mõlemad käed lahti lasta. No hold the horses - nii vilunud ta siiski pole. Samas kõik liigutused on juba sujuvad ning natuke on märgata ka, et peakolus hakkab tekkima väike mälu: ikka õhtul oli lambilüliti huvitav, siis täna juba teab, et see lüliti seal on ja sinna peab püüdlema. See on siis ronimine, kasvõi une pealt.
Väga suur huvi on olla süles - mine tea, kas see on see 6. arenguhüpe, mil nad alati on väga clingyd, või siis hambad või siis lihtsalt huvi vaadata asju meie kõrguselt.
Ohutaju veel ei ole - vabalt võiks käpakil voodiäärelt õhus edasi minna. Ääre peal seisma ei jää ühesõnaga. Seega peab ikka silma peal hoidma!
Jutustab oma keeles ja tunneb huvi oma kaisuloomadega mängimise vastu. Muidu mämguasjad suht ükskõik, pannilabidas, elektripistik või seljakott on palju huvitavamad.
Väsides hakkab teema vigu ja hooletusest lahmides kokkuma ja komistama, siis nutab südantlõhestavalt pisaratega.
Nuttu tuleb ka minu köhimise ja aevastamise ja valjema nuuskamise peale, siis kui on väsinud, või üritab magada, aga ma ei suuda enda aevastust kinni hoida :D
Ilma pisarateta nuttu on suht vähe meil, ehk sellest, et ma pooldan seda nutuvaba lähenemist.
Hambad, jah, tulevad. Meil on neid 5, ma pole igaühte kuupäevaliselt üles märkinud, nagu paljud, kuid 6. kohe tuleb - käed jälle küünarnukini suus, nii et öökima isegi ajab, ja tatti voolab.
Seetõttu ka ei söö praegu meelsasti, soovitatud kogusest kuni 200 g lisatoitu pole meil veel saavutatud, ja nüüd on juba 8 kuud, seega see peaks isegi kuni 300g olema. Meil rohkem 150 ja seda heal päeval. Rinnapiim on endiselt lemmik ja selle kogust ma ei mõõda, vaid annan vastavalt soovile, ööunne minemiseks ja ka lohutuseks vahel.
Hammastest tuleb ka nohu ja tatt läheb kurku, kuid elasime eelmisel kuul ka päris viiruse üle, mis meile endile koju kätte tuli. Samas suht kergelt ning saime siis proovida kuulsat tati imemist. Ega ei meeldinud küll! Õnneks süüa sai ja see on juba positiivne. Siiski ei soovita ühelegi imikule nohu, kuna just see võib saada takistuseks rinnapiima imemisel ning sealt võib ka (soovimatu/ootamatu) võõrutus saabuda. Kes ootab muidugi, siis jah, nii võib juhtuda.
Päevauned on meil liikunud 3 une pealt 2 peale, kokku 2-4 tundi magab päeval. See võttis 7. kuu jooksul mingi 2-3 nädalat ja kui kunagi poja läks magama nii 10-11 paiku öösel (imik, 1-3 kuud), magas päeval 3-4 und või kuidas juhtus, siis liikus see järjest varasemaks (4-6 k nii 9 paiku) ja nüüd on liikunud 7. Ehkki hambad ajavad asja sassi, nii et vahel võib ka palju hiljem minna. Rekord üleval olemine on miski 5-6 tunni vahel, enam ei mäleta, kuna ma üles ei kirjuta asju. Ehk kunagi kahetsen, aga ma ei hakka nagunii näpuga järge ajama ja võrdlema. On mis on, oli mis oli, kõigest kasvab välja.
Öösel ei maga endiselt tervet ööd, nagu paljud eeldavad, ootavad või isegi soovitavad. Ei. Sööb ja pöörleb ja vahel on tunnike 4-5 kandis ka üleval. Mis siis ikka. Minu aktiivsusmonitor (mis rohkem passiivsust näitab protentuaalselt) ütleb, et saan nii 75% puhanud und ja ülejäänud 25 siis läheb mässamisele. Ehk ma seetõttu end väga väsinuna ei tunne.
Küll aga on saabunud siis see kuulus kurnatus, mis omakorda völjendub mitmesugustes tervisehädades: esiteks üle pika aja kaalulangus (väike, aga nüüd siis langev, mitte seisev trend, mitte et see viga oleks, aga nii sümptom kui selline, ja ma ise ei tee selleks mida), siis magusasööstud (ehk just, samal ajal kaal langeb), et und korvata, ja muidugi nohu ja köha ning palavikuvigiirus mul endal, samuti ka ohatis ja üldine kehv enesetunne, nt peavalud, mida ma ammu pole pidanud taluma. Nüüd on nad tagasi.
Sotsialiseerumisest nii palju, et suurem seltskond võib ehmatada. Aga kui harjub, siis on juba kõigiga sõber. Otsib ikka emmet ja emme jalgu, isegi kui põrandal roomab.
Ja võõras kohas üleüldiselt on rõõmus ja magab ka lärmis enda 40 minutit, ent kohe uksest sisse ja võõrale inimesele sülle minnes on nutt garanteeritud. Kahjuks meil mõni sugulane sellist stiili harrastab, aga noh, ei ole siiani olnud võimalust viisakalt sellest juttu teha.
Viiruste hooajal ma väga ei soovigi kuskil käia ja olla. Ning pean 100% ema usaldama, kui ta oma last soovib meie seltskonnas hoida. Nii nagu ise olen pigem ettevaatlik, mis puudutab neid nohusid ja asju - ikka viis korda mõõda, eks. Kunagi ei tea, kas viiruse või hambanohu.
Elame ühesõnaga hästi, beebirütmis. Õhtupoolikud on mul nullis, sest 7 hiljemalt uneaeg (eranditega), mis tähendab, et ma praegu harrastan pojaga koos pikutamist, kuna hammaste tõttu ärkab jube kiiresti ilma minuta. Hommikud hakkavad nii 7-8. Mõnikorc ka 6. Nagu täna :D
