Vahepeal sai laps 9-kuuseks. Esimene kord, kus me õigel päeval ei "tähistanud", st tähistasime, aga väikeselt ja poekoogiga ja üldse, hoopis hommikusöögi kõrvale ja nii veidi kiiruga. Hommikul lapsel ei olnud väga hea tuju ja põhjus oli ka teada - kakat polnud olnud paar päeva. Lisatoidu pärast on nüüd soolikad vähe teistmoodi tööle hakanud ilmselt. Õnneks siiski sünnipäevakingiks kakajumal halastas ja mähkmesse potsatas esimene päts - selline plastiliinjas. Ja paar pabulat lisaks. Päeva teisel poolel oli paks pasteet veel lisaks, aga beebikakat meil enam pole. Muidu on meil ikka iga päev olnud nii mõnigi kakaports, aga näed - enam mitte. Kõik see hakkas pudrust peale.
Suurim oskus on siis, pepu ees, turvaliselt voodist või kust iganes alla tulla. Muidugi veel ei taju kõrgusi ja tuleks ilmselt ka maja katuselt alla nii. Praegu vähemalt tajub, kui see äär ette tuleb. Silmaga ju näeb ka.
Tegi esimesed kaks sammu ilma toeta. Ei seisa teadlikult ilma toeta, aga vahel unustab end. Pigem toetab jalgade, kõhu või kätega kuskile vastu ja siis saab kahe käega millegagi mängida.
Jep. Lisatoit. Oeh. Sööb putru, beebi oma. Hommikuti. Selline pudingu moodi, aga vähemasti saab toitaineid. Ma loodan! Putru teen nüüd juba piimaga pooleks. Ja moosiks panen talle banaanipüreed - see ta lemmik, siis vähe tuttav maitse, see Ella's Kitcheni oma.
Püreed sööb teatud maitsetega ja ainult vahel. Siis kui hambad tulemas, siis ei lähe. Ikka tiss ruulib. Tükkidega toitu endiselt vgäa ei armasta. Pigem näputoitu. Olen nüüd juba andnud talle lisaks maitseteta asjadele ka näiteks cheddari juustu, leiba ja saia ning ka kalkunilihatüki näppu. Sööb hea meelega - muidugi palju kukub ikka maha.
Laisk olen selle toiduga, mis puudutab ise tegemist. Ei tee ma kotlette (ma ei tee neid endalegi) ega ka suppe spets beebile. Aga võiks! tegelikult kuu aja pärast võiks ta juba süüa midagi, mis meiegi sööme? Lihtsalt mitte väga soolast. Suhkrut ammugi mitte. Aga banaanileiba, kus oli suhkur sees, ma ikka pakkusin. Külakostiks sain ja lutsutas hea meelega.
Pikkust ja kaalu on visanud. Saan millalgi numbrid ka. Tegelikult võiks sellise tabeli teha, aga ma olen olnud väga laisk. Seega, tabelit mul pole, ja peast ei tea ma ammugi mingeid näitajaid nagu paljud inimesed. Mu mälu on praegu üsna kehvake tänu ulmelisele magamisharjunusele.
Kaka. 9. kuu hommikuks viskas esimese pätsi. Pasteet lisaks nagu mainitud. Ja nüüd ongi sellinne rütm vist, et kaks päeva kakavaba ja üks päev siis kakaga.
Magamisest ka. Magab nagu 2 und siis päeval ja umbes selline graafik endiselt et 7 üles, pool 10 - 11 esimene uni, 2-3 teine uni ja 7 magama. Muidugi nihked ka võimalikud, aga nii umbes läheb.
Päevauned olen enamasti tema kõrval. Sirutan ise keha ja jalga ja ta magab paremini.
Öösel maiustab korralikult tissiga. Ma ei loe, aga ikka palju. Ehk nii 4-5 korda, pakun. Üksvahe ei saanud ma üldse isegi toast lahkuda - 10 minutiga oli kisa. Umbes nädala elasin siis temaga seal õhtul 7. Vahepeal õnnestus nii 12 paiku ära hiilida. Aga siis jälle väike regress. Lugesin, et kui alguses nii teha, siis hakkab usaldama - ja laseb oma "guardi" alla.
Hetkel klõbistan arvutis, nii et mõni päev ikka progress. Päeval enamasti ma ju ei saa (on ka erandeid). Aga kodutöid nagunii ei tee ta kõrvalt.
Õues käime pimedal ajal vähem - pimedas ei sobi autos ega kärus. Võõras tundub kõik ilmselt. Eks sellepärast öeldakse, et kardab. Tegelikult lihtsalt on ju segaduses.
Muud asjad: tavalisel päeval tegutseb päris palju, paigal ei seisa. Alles hiljuti õppis ära tsillimise. Et istub või pikutab (hetkeks) niisama ega rassi. Muidu kõnnib palju mööbli ja minu jalgade abil, palju ripub seelikusabas või püksipõlvedes, aitab külmkapiust kinni panna, tunneb huvi müstiliste soundide vastu nagu need, mis WC potis, pesumasinas ja nõudepesumasinas kostuvad. Käputab väga kiiresti kohale, kui avada mõni kapp. Erakordne kuulmine! Oma sahtel on tal köögis päris asjadega, mänguasjad seisavad päris palju jõude. Mängudest meeldib peitus ja tagaajamine. Mängu alustab ise tavaliselt! Ja mälu on ka tekkinud - täpselt teab, kuhu mingi asi on kadunud, ja otsib seda näiteks diivani alt sinna kummardades ja vaadates.
Mõõdud lisan kohe peale arstilkäiku!
Suurim oskus on siis, pepu ees, turvaliselt voodist või kust iganes alla tulla. Muidugi veel ei taju kõrgusi ja tuleks ilmselt ka maja katuselt alla nii. Praegu vähemalt tajub, kui see äär ette tuleb. Silmaga ju näeb ka.
Tegi esimesed kaks sammu ilma toeta. Ei seisa teadlikult ilma toeta, aga vahel unustab end. Pigem toetab jalgade, kõhu või kätega kuskile vastu ja siis saab kahe käega millegagi mängida.
Jep. Lisatoit. Oeh. Sööb putru, beebi oma. Hommikuti. Selline pudingu moodi, aga vähemasti saab toitaineid. Ma loodan! Putru teen nüüd juba piimaga pooleks. Ja moosiks panen talle banaanipüreed - see ta lemmik, siis vähe tuttav maitse, see Ella's Kitcheni oma.
Püreed sööb teatud maitsetega ja ainult vahel. Siis kui hambad tulemas, siis ei lähe. Ikka tiss ruulib. Tükkidega toitu endiselt vgäa ei armasta. Pigem näputoitu. Olen nüüd juba andnud talle lisaks maitseteta asjadele ka näiteks cheddari juustu, leiba ja saia ning ka kalkunilihatüki näppu. Sööb hea meelega - muidugi palju kukub ikka maha.
Laisk olen selle toiduga, mis puudutab ise tegemist. Ei tee ma kotlette (ma ei tee neid endalegi) ega ka suppe spets beebile. Aga võiks! tegelikult kuu aja pärast võiks ta juba süüa midagi, mis meiegi sööme? Lihtsalt mitte väga soolast. Suhkrut ammugi mitte. Aga banaanileiba, kus oli suhkur sees, ma ikka pakkusin. Külakostiks sain ja lutsutas hea meelega.
Pikkust ja kaalu on visanud. Saan millalgi numbrid ka. Tegelikult võiks sellise tabeli teha, aga ma olen olnud väga laisk. Seega, tabelit mul pole, ja peast ei tea ma ammugi mingeid näitajaid nagu paljud inimesed. Mu mälu on praegu üsna kehvake tänu ulmelisele magamisharjunusele.
Kaka. 9. kuu hommikuks viskas esimese pätsi. Pasteet lisaks nagu mainitud. Ja nüüd ongi sellinne rütm vist, et kaks päeva kakavaba ja üks päev siis kakaga.
Magamisest ka. Magab nagu 2 und siis päeval ja umbes selline graafik endiselt et 7 üles, pool 10 - 11 esimene uni, 2-3 teine uni ja 7 magama. Muidugi nihked ka võimalikud, aga nii umbes läheb.
Päevauned olen enamasti tema kõrval. Sirutan ise keha ja jalga ja ta magab paremini.
Öösel maiustab korralikult tissiga. Ma ei loe, aga ikka palju. Ehk nii 4-5 korda, pakun. Üksvahe ei saanud ma üldse isegi toast lahkuda - 10 minutiga oli kisa. Umbes nädala elasin siis temaga seal õhtul 7. Vahepeal õnnestus nii 12 paiku ära hiilida. Aga siis jälle väike regress. Lugesin, et kui alguses nii teha, siis hakkab usaldama - ja laseb oma "guardi" alla.
Hetkel klõbistan arvutis, nii et mõni päev ikka progress. Päeval enamasti ma ju ei saa (on ka erandeid). Aga kodutöid nagunii ei tee ta kõrvalt.
Õues käime pimedal ajal vähem - pimedas ei sobi autos ega kärus. Võõras tundub kõik ilmselt. Eks sellepärast öeldakse, et kardab. Tegelikult lihtsalt on ju segaduses.
Muud asjad: tavalisel päeval tegutseb päris palju, paigal ei seisa. Alles hiljuti õppis ära tsillimise. Et istub või pikutab (hetkeks) niisama ega rassi. Muidu kõnnib palju mööbli ja minu jalgade abil, palju ripub seelikusabas või püksipõlvedes, aitab külmkapiust kinni panna, tunneb huvi müstiliste soundide vastu nagu need, mis WC potis, pesumasinas ja nõudepesumasinas kostuvad. Käputab väga kiiresti kohale, kui avada mõni kapp. Erakordne kuulmine! Oma sahtel on tal köögis päris asjadega, mänguasjad seisavad päris palju jõude. Mängudest meeldib peitus ja tagaajamine. Mängu alustab ise tavaliselt! Ja mälu on ka tekkinud - täpselt teab, kuhu mingi asi on kadunud, ja otsib seda näiteks diivani alt sinna kummardades ja vaadates.
Mõõdud lisan kohe peale arstilkäiku!
