Mul on nüüd ametlikult 2 nädalat tähtajani ning kummalisel kombel see mind eriti ei morjenda. Ehk siis - oleks 3 nädalat või 4 või 1 - ikka tunneks end ilmselt samamoodi. Öeldakse, et laps tuleb ikka siis, kui ta tahab tulla, ja praegu on seega OK - järgmise kuu jooksul ta millalgi tuleb. Selles suhtes on muidugi tore, et on, keda ja mida oodata :)
Tänaseks on mul kõik asjad peaaegu valmis ka - eks ikka saab rohkem ette valmistada samas. Nii et kui ta tuleb, siis peamine on - rahu ja aeg emaga, mida ta vajab. Ning ema vajab und ja harjumist. Nagu ka isa. Aga kõige suurem muutus on ikka lapsele ja mulle ilmselt, see saab olema põnev ja raske kindlasti.
Kuna nüüd võib olla iga hetk, et hakkan haigla poole liikuma, siis on viimane aeg see va kott kokku panna. Siiski siiski on mulle (mitmekordsed) sünnitanud emad selgitanud, et see haiglakott on overrated ehk - kui ma ei ela perifeerias, siis saab alati puuduolevad asjad soetada hiljem või jooksvalt. Kui oled autoga, siis igatahes vajalik on turvahäll ning talvebeebidel muidugi soe varustus. No need on meil olemas ja ülejäänu läheb, kuidas läheb.
Ja kuna nüüd on ka hetk, mil ma varsti enam äkki ei jõua siia kirjutama (sest ma olen knocked out ja magan kogu aeg), siis ma kasutaks võimalust ja tänaks kõiki sõpru ja toetajaid, kes on nii vaimse kui materiaalse toetusega aidanud :)
Täpsemalt, ma olen sisenenud kõikvõimsasse emade maailma, kus kõik asjad osutuvad vajalikuks, ringlevad mitu ringi ja omavad lisaks ka oma mõnusat stoorit. Kellel on suuremad lapsed, neilt saab peamiselt meenutusi ja nõuandeid, mõned on säilitanud asju, mida nad on mulle raatsinud anda või laenata. Need esemed, mis ka meie juures vähe kasutust leiavad, lähevad omanikele tagasi või siis edasi järgmisele emale, kel neid vaja võiks minna. Need, kellel on väiksemad või väga lähedases vanuses beebid, jagavad lähinõuandeid, värskelt ülejäänud täitsa uusi või vähekasutatud riideid, asju jne, mida kõike on vaja läinud, aga nüüd laps välja kasvanud. Või siis on mõned asjad topelt, mida ikka juhtub. Need, kel enam asju alles pole, on alati nõus niisama jagama vihjeid, mille peale raha raisata ja millele mitte. Nii et kõik need, keda ma siin olen alati imetlenud kas avalikult või salaja, on lisaks emadusele ka väga head naised ja eelkõige sõbrad.
Nii on minu beebinimekirjas aina asjad täienenud, väga palju tänu tähelepanelike emade nõuannetele ja tänu ka nende poolt saabunud asjadele. Panen aga näpunäite kirja ja järgmine kord, kui satun apteeki, poodi või raamatukauplusse, saan puuduoleva eseme soetada.
Nii et ma olen siin prepareerinud kõvasti ja edasi jätkan samas vaimus. Just vaimus, sest peamine on vaim valmis seada. Siis tuleb ka ülejäänu ise järgi.
Tänaseks on mul kõik asjad peaaegu valmis ka - eks ikka saab rohkem ette valmistada samas. Nii et kui ta tuleb, siis peamine on - rahu ja aeg emaga, mida ta vajab. Ning ema vajab und ja harjumist. Nagu ka isa. Aga kõige suurem muutus on ikka lapsele ja mulle ilmselt, see saab olema põnev ja raske kindlasti.
Kuna nüüd võib olla iga hetk, et hakkan haigla poole liikuma, siis on viimane aeg see va kott kokku panna. Siiski siiski on mulle (mitmekordsed) sünnitanud emad selgitanud, et see haiglakott on overrated ehk - kui ma ei ela perifeerias, siis saab alati puuduolevad asjad soetada hiljem või jooksvalt. Kui oled autoga, siis igatahes vajalik on turvahäll ning talvebeebidel muidugi soe varustus. No need on meil olemas ja ülejäänu läheb, kuidas läheb.
Ja kuna nüüd on ka hetk, mil ma varsti enam äkki ei jõua siia kirjutama (sest ma olen knocked out ja magan kogu aeg), siis ma kasutaks võimalust ja tänaks kõiki sõpru ja toetajaid, kes on nii vaimse kui materiaalse toetusega aidanud :)
Täpsemalt, ma olen sisenenud kõikvõimsasse emade maailma, kus kõik asjad osutuvad vajalikuks, ringlevad mitu ringi ja omavad lisaks ka oma mõnusat stoorit. Kellel on suuremad lapsed, neilt saab peamiselt meenutusi ja nõuandeid, mõned on säilitanud asju, mida nad on mulle raatsinud anda või laenata. Need esemed, mis ka meie juures vähe kasutust leiavad, lähevad omanikele tagasi või siis edasi järgmisele emale, kel neid vaja võiks minna. Need, kellel on väiksemad või väga lähedases vanuses beebid, jagavad lähinõuandeid, värskelt ülejäänud täitsa uusi või vähekasutatud riideid, asju jne, mida kõike on vaja läinud, aga nüüd laps välja kasvanud. Või siis on mõned asjad topelt, mida ikka juhtub. Need, kel enam asju alles pole, on alati nõus niisama jagama vihjeid, mille peale raha raisata ja millele mitte. Nii et kõik need, keda ma siin olen alati imetlenud kas avalikult või salaja, on lisaks emadusele ka väga head naised ja eelkõige sõbrad.
Nii on minu beebinimekirjas aina asjad täienenud, väga palju tänu tähelepanelike emade nõuannetele ja tänu ka nende poolt saabunud asjadele. Panen aga näpunäite kirja ja järgmine kord, kui satun apteeki, poodi või raamatukauplusse, saan puuduoleva eseme soetada.
Nii et ma olen siin prepareerinud kõvasti ja edasi jätkan samas vaimus. Just vaimus, sest peamine on vaim valmis seada. Siis tuleb ka ülejäänu ise järgi.
