On mitmeid asju, mida ma raseduse alguses ei mõistnud. Umbes selline tunne oli (praegu oskan võrrelda, siis lihtsalt rullisin silmi), et pole loengus kõike kuulanud või siis 101 on tegemata ja juba olen 303 peal (ma loodan, et see on kohane võrdlus, aga mõte oli, et alusaine on tegemata, ja juba pean spetsialiseeruma). Ehk siis, näiteks haiglakott, mähkmekott, sünnitus jne.
Nüüd ma olen siis jõudnud sinnamaani, et raseduse lõviosa on üle elatud ja suhteliselt pehmete vaevustega, enamik ravimeid ja söögisedeleid läbitud, ja olen ka aru saanud, et mis asjad need vananaiste jutud on (ära siruta asju kõrgelt riiulilt) ja mida on mõttetu karta, sest need tulevad puhtalt teadmatusest, mida on võimalik teadlikkusega ravida (ma imestan alati, kuidas inimesed ise ei taha targaks saada, vaid jätkavad oma rumaluses marineerimist). Seega, ma tõesti tunnen, et ma olen mõistliku koguse teadmisi omandanud ning valmistunud hästi.
Nüüd on veel jäänud siis ainult paar väikest asja nagu... sünnitus. :D Okei, ma tõesti võtan seda kui üritusturundust, kus sündmus on tähtis, aga lühike, ja kui ilma ette ei näe, siis eriti närvesööv. Ehk siis ma nagu korraldaks väliüritust, aga ei tea, millisel kuupäeval, sest kui vihm on, siis õues ei saa teha :D ehk siis aega ei tea, ja ette valmistada tegelt muudmoodi ei saa, kui lihtsalt loota, et teed kõik õigesti.
Aga enne kergemad asjad - näiteks see riiete kategoriseerimine-süstematiseerimine. Ma endiselt ei mõika veel, et kuidas see hakkab käima. Üks ütleb, et sipukad on paremad, teisele meeldib bodi+püksid kombo jne. See on jälle nagu järgmine kursus ja loodan siis eluülikoolis õppida.
Lapsele vajaminevad ravimid. Beebigruppides soovitavad inimesed osta ette erinevaid asju - elektroonilisi ninapuhastajaid ja inhalaatoreid ja pildiga beebimonitore, mingitest imetamisvõrudest ja toetavatest patjadest rääkimata. Teised emad ütlevad, et pole muud vaja kui ema rind ja võib-olla, okei okei, kandelina näiteks. Et vankrit pole vaja ja vanni ka mitte. Ja et milleks ma selle VOODI juba ära ostsin? Et laps nagunii magab esimese aasta teie voodis? Ning et häll - see jääb seisma, raudselt. Ühesõnaga, ma tegin otsuse - ostan nii mõistlikult, kui oskan, ja nii minimaalselt, kui ämmakad soovitavad. Nii et beebiapteegis ma juba natuke orienteerun, ja apteek on meist 100 meetri kaugusel, kui vaja. Ei osta ma mingeid peeneid asju enne, kui selleks vajadus tekib! Tunne on, et riideid on lapsel juba praegu sama palju kui mul, aga targemad teavad rääkida, et see siiski pole veel piisav kogus - et tuleb veel juurde sebida! Ilmselt saab minu uueks harrastuseks pidevalt riideid sorteerida (seda teen ma juba ju niigi?), aga nüüd juba beebi omasid :D
Ja mida on tulevasel emal vaja? Mina sain aru, et UND ja KANNATUST, aga tegelt on veel igast ASJU ka vaja... ma siis süvenen, kui see aeg kätte jõuab. Sest nüüd on mul uni tõesti silmas ja saan end äkki unele viia.
Nüüd ma olen siis jõudnud sinnamaani, et raseduse lõviosa on üle elatud ja suhteliselt pehmete vaevustega, enamik ravimeid ja söögisedeleid läbitud, ja olen ka aru saanud, et mis asjad need vananaiste jutud on (ära siruta asju kõrgelt riiulilt) ja mida on mõttetu karta, sest need tulevad puhtalt teadmatusest, mida on võimalik teadlikkusega ravida (ma imestan alati, kuidas inimesed ise ei taha targaks saada, vaid jätkavad oma rumaluses marineerimist). Seega, ma tõesti tunnen, et ma olen mõistliku koguse teadmisi omandanud ning valmistunud hästi.
Nüüd on veel jäänud siis ainult paar väikest asja nagu... sünnitus. :D Okei, ma tõesti võtan seda kui üritusturundust, kus sündmus on tähtis, aga lühike, ja kui ilma ette ei näe, siis eriti närvesööv. Ehk siis ma nagu korraldaks väliüritust, aga ei tea, millisel kuupäeval, sest kui vihm on, siis õues ei saa teha :D ehk siis aega ei tea, ja ette valmistada tegelt muudmoodi ei saa, kui lihtsalt loota, et teed kõik õigesti.
Aga enne kergemad asjad - näiteks see riiete kategoriseerimine-süstematiseerimine. Ma endiselt ei mõika veel, et kuidas see hakkab käima. Üks ütleb, et sipukad on paremad, teisele meeldib bodi+püksid kombo jne. See on jälle nagu järgmine kursus ja loodan siis eluülikoolis õppida.
Lapsele vajaminevad ravimid. Beebigruppides soovitavad inimesed osta ette erinevaid asju - elektroonilisi ninapuhastajaid ja inhalaatoreid ja pildiga beebimonitore, mingitest imetamisvõrudest ja toetavatest patjadest rääkimata. Teised emad ütlevad, et pole muud vaja kui ema rind ja võib-olla, okei okei, kandelina näiteks. Et vankrit pole vaja ja vanni ka mitte. Ja et milleks ma selle VOODI juba ära ostsin? Et laps nagunii magab esimese aasta teie voodis? Ning et häll - see jääb seisma, raudselt. Ühesõnaga, ma tegin otsuse - ostan nii mõistlikult, kui oskan, ja nii minimaalselt, kui ämmakad soovitavad. Nii et beebiapteegis ma juba natuke orienteerun, ja apteek on meist 100 meetri kaugusel, kui vaja. Ei osta ma mingeid peeneid asju enne, kui selleks vajadus tekib! Tunne on, et riideid on lapsel juba praegu sama palju kui mul, aga targemad teavad rääkida, et see siiski pole veel piisav kogus - et tuleb veel juurde sebida! Ilmselt saab minu uueks harrastuseks pidevalt riideid sorteerida (seda teen ma juba ju niigi?), aga nüüd juba beebi omasid :D
Ja mida on tulevasel emal vaja? Mina sain aru, et UND ja KANNATUST, aga tegelt on veel igast ASJU ka vaja... ma siis süvenen, kui see aeg kätte jõuab. Sest nüüd on mul uni tõesti silmas ja saan end äkki unele viia.
No comments:
Post a Comment