Ühesõnaga ortopeedi juures laks 5 minutit ja laps sai pepupesu ja puhtad mähkmed ning diagnoosi: vaga elav, hoidke siis, et ta ei kukuks. Aga hoolimata raskest sünnist ei ole ühtki probleemi hetkel võimalik tuvastada. Tavaliselt käiakse muidugi eriti palju varem ka nendel visiitidel.
Neuroloog oli pojast vaimustuses ja arvas, et veidi oma vanusest ees. Aga kuna üle kantud siis see on normaalne. Üldiselt rääkis ta, et tänapäeva lapsed kipuvad pigem aeglased olema tänu kõikvõimalikele nendele lamamistoolide jm "abidele". Rõhutas et me hüppekiiku ei soetaks kindlasti ega "aitaks" last ka muul moel.
Need mõned asjad, milleks poja meid on ette valmistanud, on end ära tasunud. Ehk ta pole veetnud liiga palju aega selili lamamistoolis, mille eest füsioterapeudid ka hoiatavad: laps võib laisaks muutuda. Kuna talle ei meeldinud, siis pidime ikka ka tegelema. Tulemus käes - ei seisa pudelis ka!
No comments:
Post a Comment