Ärkasin täna ungodly houril ehk kell 4 lapse nutu peale. No hambad. Ei jää magama. Paar tundi nii poole 7ni jaurasime. Pidime siis üles tõusma, tegevuse mõttes vahetasin mähkmed ja käisime veidi toas ringi. Muidugi puhtasse mähkmesse on kõige parem lasta. Seega, vahetasin teist korda veel. Ja ka bodi, sest loomulikult kogu selg oli täis. Ma olin rõõmus, et see juhtus elutoas ja mitte voodis. Muide riietevahetus on üks suur frusa allikas viimasel ajal. Peab trikitama. Õnneks poiss kui ponks, enam ei karda, et katki teen ta!
Igatahes, peale seda sai natukeseks issi sülle ja siis läksime magama. Veidi keerles ja pöörles, sõi ja eemaldus järsult ja nii umbes 5 korda, natuke näppis issit ja mind, aga me teesklesime magamist.
Tunnike sain siis juurde magada peale seda, kui tund olime lõpuks üleval. Pikendsin veel und, ise uneldes, aga temaga möllates, käte abil. Neid paneb ta suhu ja ei näri, vaid lausa järab.
Siis läks kisaks, sest oli igav. Muidugi ma ei saanud sellest alguses aru. See on nüüd hilisem tarkus!
Seega ärkasin ja tegime uue mähmevahetuse (ma ei tea, kas ma peaks seda iga kord mainima, piisab vist, et ütlen - see on meie igapäevaelu osa nii nagu ise käin ju pissil ja seda igakord ei maini? Välja arvatud juhul, kui ma püksi teen? Või see juba ongi seda väärt?).
Nüüd panin talle mänguasju ja need ei sobinud. Väikesele inimesele meeldivad suurte inimeste asjad! Kuna laps hakkas roomama, siis selili enam ei armasta olla. Nii et olen saanud nüüd 30 minutit endale, soundtrackiks õõramine (ma ei osanud paremat sõna mõelda sellele häälitsusele, aga selline pikk õõ kahekordse häälega umbes, kujutage ette).
Mille järgi roomata? Kaubaks läksid tühi coca pudel, mis oli talle ka roomamise motivaatoriks (#BADMOM) ja VS huuleläige läikiva otsaga ning muidugi läikiv metallist lusikas.
Mina sain teha omletti, kasta ja kasida ära orhideed (samal ajal end veidi süüdi tundes, sest noh võiks ju aktiivselt mängida lapsega?), juua kohvi, kirjutada blogi ja viia ukse taha asjad, mis oleks vaja tõsta hoiule pööningule, nüüd kus roomav ussike majas (pikk peegel, molbert, vann jalgadega, suur võimlemispall, ja paar vaipa).
Ühtlasi, võttes lapse vahepeal sülle, meenus mulle, et pean ikkagi investeerima bodi-põrandamoppi, sest kuigi ma just eile õhtul käisin tolmuimejaga põranda üle, oleks vaja kuumtöötlust ilmselt. Aurutajat. Ja mõnusamat imejat ka, vaiksemat. Poja eile hakkas lausa nutma selle huugamise peale...
Igatahes, see bodi, millega ma täna ka välja mõtlesin minna, vajab kindlasti vahetust!
Igatahes, peale seda sai natukeseks issi sülle ja siis läksime magama. Veidi keerles ja pöörles, sõi ja eemaldus järsult ja nii umbes 5 korda, natuke näppis issit ja mind, aga me teesklesime magamist.
Tunnike sain siis juurde magada peale seda, kui tund olime lõpuks üleval. Pikendsin veel und, ise uneldes, aga temaga möllates, käte abil. Neid paneb ta suhu ja ei näri, vaid lausa järab.
Siis läks kisaks, sest oli igav. Muidugi ma ei saanud sellest alguses aru. See on nüüd hilisem tarkus!
Seega ärkasin ja tegime uue mähmevahetuse (ma ei tea, kas ma peaks seda iga kord mainima, piisab vist, et ütlen - see on meie igapäevaelu osa nii nagu ise käin ju pissil ja seda igakord ei maini? Välja arvatud juhul, kui ma püksi teen? Või see juba ongi seda väärt?).
Nüüd panin talle mänguasju ja need ei sobinud. Väikesele inimesele meeldivad suurte inimeste asjad! Kuna laps hakkas roomama, siis selili enam ei armasta olla. Nii et olen saanud nüüd 30 minutit endale, soundtrackiks õõramine (ma ei osanud paremat sõna mõelda sellele häälitsusele, aga selline pikk õõ kahekordse häälega umbes, kujutage ette).
Mille järgi roomata? Kaubaks läksid tühi coca pudel, mis oli talle ka roomamise motivaatoriks (#BADMOM) ja VS huuleläige läikiva otsaga ning muidugi läikiv metallist lusikas.
Mina sain teha omletti, kasta ja kasida ära orhideed (samal ajal end veidi süüdi tundes, sest noh võiks ju aktiivselt mängida lapsega?), juua kohvi, kirjutada blogi ja viia ukse taha asjad, mis oleks vaja tõsta hoiule pööningule, nüüd kus roomav ussike majas (pikk peegel, molbert, vann jalgadega, suur võimlemispall, ja paar vaipa).
Ühtlasi, võttes lapse vahepeal sülle, meenus mulle, et pean ikkagi investeerima bodi-põrandamoppi, sest kuigi ma just eile õhtul käisin tolmuimejaga põranda üle, oleks vaja kuumtöötlust ilmselt. Aurutajat. Ja mõnusamat imejat ka, vaiksemat. Poja eile hakkas lausa nutma selle huugamise peale...
Igatahes, see bodi, millega ma täna ka välja mõtlesin minna, vajab kindlasti vahetust!
No comments:
Post a Comment