Täna tundsin, et selg on täiega pekkis. Magasin ilmselt ära ja pühapäeval, kui laps kellegi muuga (kohati isegi mehega) ei leppinud, siis tassisin teda süles mitu tundi järjest. Ja kuna ta on meil pigem pisemat sorti, siis ma ei ole osanud kahtlustada, et ma sellele vastu ei pea. Sest randmetega ma juba läbisin diclofenac + ortoosid perioodi. Aga selga olen omast arust hoidnud. Ja nüüd, peale füsioterapeudi visiiti, oskan ka enda kõhtu hoida (diastaasiga peab täpselt vaatama, kuidas mida tõsta). Seega, kui õhtuks selg paremaks ei läinud, tõstsin poja vahepeal kaalule. Ning, ära sa ütle - 3 nädalaga on kaalu 800+ juurde tulnud, sest kodukaal näitas palja põnni (ja puhta mähkmega) 6,92kg. Seega, mähe maha ja nii 6800-6900 ta võibki olla!
Niisiis on nüüd üks vähestest võimalustest poja magama saada (minu süles kussutada) hetkel elimineeritud. Tuleb kasutada kõhukotti (see on OK, proovisin) või siis pean ikka tissiga maha murdma. See viimane on raske kuidagi viimasel ajal, kipub keerlema ja pöörlema ja peaga kündma vahepeal. Elu on huvitav ühesõnaga. Ei saa magada!
Niisiis on nüüd üks vähestest võimalustest poja magama saada (minu süles kussutada) hetkel elimineeritud. Tuleb kasutada kõhukotti (see on OK, proovisin) või siis pean ikka tissiga maha murdma. See viimane on raske kuidagi viimasel ajal, kipub keerlema ja pöörlema ja peaga kündma vahepeal. Elu on huvitav ühesõnaga. Ei saa magada!
No comments:
Post a Comment