Iga kord, kui arvan, et olen nipi kätte saanud, muudab beebi midagi. Ja seda rääkisid mulle kõik, üks targem kui teine. Nii hull see asi siiski pole, kuna otseselt halvemaks pole midagi läinud ja stressi tekitab see magamise värk järjest vähem. Julgen õue minna, välja minna, varieerida unesid jne. Ainus, mida ma endiselt ei saa teha, on õhtused väljaskäimised, kohe seletan. Ja etteruttavalt, seda polegi mulle praegu vaja, nii et "vaesekesena" ma end ei tunne. Ma olen elus käinud nii kinos kui ka klubis, vast kannatan ära see paar aastat ilma kokteiliklaasita näpus ja öiste filmide/kontsertideta.
Pea et nädal on 7. kuu täitumiseni ja meil on siin uned tagasi nagu beebieas, iga tsükli järel peab pikendama. Kui vahepeal nii 2-3 korda ärkasin öösel (täpsustan, serveerisin söögi, ise poolunes), siis nüüd isegi kella vaatamata tean, et ärkan nii 5-6 korda vähemalt ja õhtul magama jäämiseks kulub oma 3 tissivisiiti, et päriselt sügavasse unne jääks.
Seda viimast päris pikalt juba, süüdistan omas peas hambaid, midagi meenub ka eelmisest hambarallist, et kaka roheline kõigepealt, seejärel tusatuju ja siis öised kriisked.
Muidugi röökimine ja kriiskamine on nii koleda varjundiga sõnad, ma ikkagi ütleks, et nutab. Sest tal vaesekesel on valus. Põhiliselt ärkab läbi une nuttes ja siis on juba päris raske magama saada. Sageli pean kussutama, sülle võtma ja isegi püsti tõusma. Selle kõige juures pean ma ise üllatavalt hästi vastu, aga ma olen alati kehv magaja olnud. Ju siis olen harjunud.
Üks põhjus ärkamisele on kindlasti ka lisatoit, millega tutvust teeme siin. Et ma ei saanud aru, mis seda rohelist kakukest põhjustab, arvasin, et söök pole teema. Ostsin isegi poe oma (oh rongaema), et testida, kas see läheb. No neil on maitsed-kogused-vahekorrad nii sobivaks timmitud, et kui on õuna-porgandi-pastinaagi püree, siis see on vaata et magusamgi kui mõni marjatuub. Muidugi sõi! Ja kui on brokkoli (kibe) ja herne (neutraalne) maitse pirniga (magus) enamuses ära tapetud, siis läheb ka! Aga peaasi et sööb ja mitte vastumeelselt. See söömine kui tegevus on talle igatahes rõõmustav.
Ja lisaks jätkuv unesegaja - uued oskused. Pidime eemaldama voodilt topeltmadratsi, et kui kukub ükskord, siis vähemalt madalamalt. Vaibad on ka kummalgi pool ääres ja endiselt ehitan barrikaade, et öösel läbi une ei roomaks kuskile, kui ma äkki maha magan. Väga tihti ärkab tegusalt roomates, aga siis peaga läbi une vastu kõva voodi otsa (järgneb hale kisa) ja vahel hakkab mägironimist teostama üle patjade ahelmäestiku. Nutt tuleb siis sellest, et ma teda takistan. Kui selleks hetkeks, pole ärganud, siis oma nutu peale aga küll. Järgneb tõsine magamaminekuralli jaälle... otsast peale.
Keegi ütles ka, et mida varem need oskuse on, seda pikemalt rikuvad und. No meil on tõesti varakult mõned asjad, ehkki me pole ainsad. Ja kuna iga laps areneb omas tempos, siis ei pea ma paslikuks ka kiidelda. Et meie laps "juba ammu" jne. Nagu üks mu tuttav, keda ma pole 10 aastat näinud, nüüd lapse saanuna pidas vajalikuks teatada, kuidas 3-kuuselt tulid hambad umbes ja 9-kuuselt kõndis. Mulle pole see info vajalik ja mida on sul üldse tõestada vaja?
Nii et magamised. 45-minutiliste tissipauside ja läbi une ronimistega on minu ööd praegu. Ei, ma ei ole väga väsinud, aga kasutan hetkel juhust küll, et saaks pikutada koos lapsega!
Pea et nädal on 7. kuu täitumiseni ja meil on siin uned tagasi nagu beebieas, iga tsükli järel peab pikendama. Kui vahepeal nii 2-3 korda ärkasin öösel (täpsustan, serveerisin söögi, ise poolunes), siis nüüd isegi kella vaatamata tean, et ärkan nii 5-6 korda vähemalt ja õhtul magama jäämiseks kulub oma 3 tissivisiiti, et päriselt sügavasse unne jääks.
Seda viimast päris pikalt juba, süüdistan omas peas hambaid, midagi meenub ka eelmisest hambarallist, et kaka roheline kõigepealt, seejärel tusatuju ja siis öised kriisked.
Muidugi röökimine ja kriiskamine on nii koleda varjundiga sõnad, ma ikkagi ütleks, et nutab. Sest tal vaesekesel on valus. Põhiliselt ärkab läbi une nuttes ja siis on juba päris raske magama saada. Sageli pean kussutama, sülle võtma ja isegi püsti tõusma. Selle kõige juures pean ma ise üllatavalt hästi vastu, aga ma olen alati kehv magaja olnud. Ju siis olen harjunud.
Üks põhjus ärkamisele on kindlasti ka lisatoit, millega tutvust teeme siin. Et ma ei saanud aru, mis seda rohelist kakukest põhjustab, arvasin, et söök pole teema. Ostsin isegi poe oma (oh rongaema), et testida, kas see läheb. No neil on maitsed-kogused-vahekorrad nii sobivaks timmitud, et kui on õuna-porgandi-pastinaagi püree, siis see on vaata et magusamgi kui mõni marjatuub. Muidugi sõi! Ja kui on brokkoli (kibe) ja herne (neutraalne) maitse pirniga (magus) enamuses ära tapetud, siis läheb ka! Aga peaasi et sööb ja mitte vastumeelselt. See söömine kui tegevus on talle igatahes rõõmustav.
Ja lisaks jätkuv unesegaja - uued oskused. Pidime eemaldama voodilt topeltmadratsi, et kui kukub ükskord, siis vähemalt madalamalt. Vaibad on ka kummalgi pool ääres ja endiselt ehitan barrikaade, et öösel läbi une ei roomaks kuskile, kui ma äkki maha magan. Väga tihti ärkab tegusalt roomates, aga siis peaga läbi une vastu kõva voodi otsa (järgneb hale kisa) ja vahel hakkab mägironimist teostama üle patjade ahelmäestiku. Nutt tuleb siis sellest, et ma teda takistan. Kui selleks hetkeks, pole ärganud, siis oma nutu peale aga küll. Järgneb tõsine magamaminekuralli jaälle... otsast peale.
Keegi ütles ka, et mida varem need oskuse on, seda pikemalt rikuvad und. No meil on tõesti varakult mõned asjad, ehkki me pole ainsad. Ja kuna iga laps areneb omas tempos, siis ei pea ma paslikuks ka kiidelda. Et meie laps "juba ammu" jne. Nagu üks mu tuttav, keda ma pole 10 aastat näinud, nüüd lapse saanuna pidas vajalikuks teatada, kuidas 3-kuuselt tulid hambad umbes ja 9-kuuselt kõndis. Mulle pole see info vajalik ja mida on sul üldse tõestada vaja?
Nii et magamised. 45-minutiliste tissipauside ja läbi une ronimistega on minu ööd praegu. Ei, ma ei ole väga väsinud, aga kasutan hetkel juhust küll, et saaks pikutada koos lapsega!
No comments:
Post a Comment