...ja kaheksas jookseb.
Elu beebiga - see on nüüd mu elu osa. Sellest olen aru saanud lõpuks! Aga ei olegi nii raske, nagu ümberringi inimesed on lasknud mul arvata (või olen ma ise nii tõlgendanud). Esmakordse emmena emmede salaklubis olla on igatahes vägev! Aga mida arvan ma endiselt - ei ole mõtet targutada stiilis “saad emaks, siis näed!”. Kindlasti näed, kuid iga laps on erinev ja iga ema ka. Juba vanus, kogemus ja emmekordsus annavad vanemaelule teise meki.
Meie seitsmes nädal möödus päris suure ralliga, sest lõppes üks kasvuetapp ja ootamatult võimsate sümptomitega kasvuspurdina tuli peale teine, mis nüüd kestab!
Mulle jätkus pooleks selliseid päevi, kus tõesti tahaks ise kõva häälega nutta lapsega koos (näieks siis kui ta üleväsimusest isegi süüa ei taha, vaid karjub, endal tiss suus!), pooleks nende päevadega, kus ma vaatasin - oh elu õit, ja enda elu on ka lill (näieks kui poja magab kui ingel ilma minu külge tissi abil liimumata ja laseb mul sooja süüa nautida)!
Areng: Teise kasvuspurdi eripärad on täiesti äratuntavad: nutab palju kergemini, tüdineb sülest kiiremini, iga asend on umbes 30 sekundit huvitav! Pingutusest tulevad sellised oma hääled. Kaela hoiab juba väga hästi, siputab nii kõvasti, et pidevalt pöörleb ühelt küljelt teisele (poolenisti siiski). Mingi tuuleveskina vehkimine on ka ja rind on endiselt mängukann söömise ajal. Silmitseb mõnda asja süvenenult ja esimest korda hakkas huvi tundma mingite rippuvate asjade vastu (mängukaarel ja kiige küljes ning mähkimislaua juures seinal). Ilastab tohutult
ja rusikas on kogu aeg suus kui pole söögiaeg.
Kiiku ei kannata silmaotsaski. Hälli ka eriti mitte. Koogab ja jutustab ja naeratab ning teeb tohutult nägusid.
Tervis: sööb ohtralt, väga tüüpiline on, et ma kolin oma ajakirja-mobiili-lapi-laagriga kaheks tunniks voodisse, et anda rinda, mida siis pausidega tarbitakse vastavalt äranägemisele tukkumise vahele.
Uni: siit kohe ka magamisinfo - magab vähem, ja kas ma võin seda tukkumist ka magamiseks lugeda? Nagu joodik ma ütlen. Öised magamised on meil umbes nii, et esimene uni nii 8-9 vahel stardib pausiga 12-1 paiku, ja edasi on 1.5-2h vahed umbes, ja pool aega tissi otsas (see pole mingi üllatus).
Kaka: on ilus ja üsna regulaarne.
Mähkmeid proovisime ka see nädal kõik läbi - Muumis, Huggies, Pampers ja Libero ning jäime Huggies nr 2 peale. Tegelikult sobis ka Libero kollases pakis nr 2 aga eelistan pehmemat materjali.
Gaasid on endiselt teema, aga ma ei tea kas niitidest on lõpuks saanud juhtmed või voolikud seal soolte osakonnas, aga igatahes diilib nendega lühemalt ja väiksema vaevaga. Hommikuti on pemiselt gaasidega mure, siis peame kindlasti ärkama ja natuke ringi käima (ja uuesti magama on raske ju jääda).
Päevakava ja aja peale asjade tegemine on endiselt over rated.
Sellesse nädalasse jäi esimene edukas eemalolek lapsest, ilma et ta oleks nutnud. Just-just - ja mida emme siis tegi? Eks ikka vajalikke asju to-do listist, mitte midagi “endale”. Sest pannikaas ja uus riietekomplekt on tegelikult ka ju midagi emmele. Liiatigi, kuna aega pikendati vaid 10 minuti kaupa - siis ei tea ju, mida ette võtta selle suure õhinaga! Aga kaubanduskeskuses käidud, autoga mõnusalt sõidetud ja emmelikult muretsetud, et mis see laps nüüd teeb. Issi oli õnneks tagasi ja andis kogu aeg ülevaadet, mis lapsuke teeb.
Teine eemalolek oli petuga pooleks ehk siis, kui mu ema kärutas pargis, ja mina hambaarstil olin. Edukas aga seegi!
Ja oli ka emme esimene kohvikuskäik sõbrannaga - poja oli õues vankris monitoriga, korra käisin tekki kohendamas, aga üles ei ärganud. Vaiksem kohvik oli, valmistusin psühholoogiliselt ka rinda andma, ent seda polnud vaja.
Sotsiaalsed sündmused - jälle mõned külalised ja käisime ise linas kandmise koolitusel, kus meie poja sai kohe olla modell ja tõestusmaterjal, et linas rahunevad kõik lapsed. Oli kasu sellest käigust!
Vankriga jalutuskäik oli esimene ühega emmedest veebruari beebide grupist ja ta pojaga koos, kuigi poisid üksteisega veel ei mänginud. Seeeest meie saime oma ringid latte ja saiakeste ja loba abil tehtud!
Esimene jalutuskäik, poja linas, sai ka tehtud - tund lattet ja rõdul päikest näkku emmele :)
Tähtsündmus: Magas oma elu esimesed 15 minutit oma voodis. See on väga juhuslik, absoluutselt mitte minu suunamine - ma lihtsalt panin ta sinna, kui ta oli süles magama jäänud.
No comments:
Post a Comment