Viis nädalat täitus kolmapäeval, kuues jookseb.
Käisime arstil, võtsime vastu esimesed külalised, kes ei olnud sugulased! Ühtlasi lapse isa on viibinud Rootsis tööl ning mulle on abiks käinud ema, kes keetis kartuleid, praadis kala ja tõi kasemahla ning märtsikellukesi :)
Päevad on meil täis haledat gaasinuttu, punnitamist öösel ka kuni nutuni, kesiseid 10-minutisi poolunesid päeval ja poolteisepikkuseid unesid öösel + gaasid.
Õhtuti kell 7 poja nutab lohutamatult ning ei ole nõus rinda võtma. Panen vägivaldselt sellele diagnoosi: koolikud.
Üle elasime ka esimese trauma, kui ema läks kuuldeulatusest välja - poja nuttis end hüsteeriasse, aga lõpuks väsis isa süles ja jäi letargilisse unne. Kohe, kui käest ära pandi, hakkas uuesti nutma, aga lohutust sai tissist.
Tiss on meil viimasel ajal hull mängukann (tea kas tellib juurde?) ning väikesed küüned kraabivad niigi hella rinda.
Ilma minuta ei maga, ronib eriti külje alla.
Vankris ei maga üle 45-50 minuti. Vann ei ole lemmik, aga dush meeldib. Kiiktool ärritab aktiivselt. Vibraga võib-olla minuti kannatab. Tegelustekk ja rippuvad lelud jätavad ükskõikseks.
Aga tähelepanu kuulub jooksvale veele, nurruvale pesumasinale, keevale teekannule ja föönile. Kasutan nendeks häälteks ka äppi.
Silmitseb juba rohkem mingeid objekte/subjekte, onharjutab naeratust ja jutustab - ma teen videosid. Juba on nõus olema 10-15 min korraga omaette, kui olen silma all.
Pisarad on tekkinud. Suured ja soolased (kasvuspurt).
Lohutuseks laulan pojale 3 laulu: Sarah McLachlan Angel, Itsy-bitsy Spider ja unelauluks Uinu vaikselt mu lind. Vaikselt lisan laule juurde. Ja hea une tegi talle R'n'B muusika :)
Käisime arstil, võtsime vastu esimesed külalised, kes ei olnud sugulased! Ühtlasi lapse isa on viibinud Rootsis tööl ning mulle on abiks käinud ema, kes keetis kartuleid, praadis kala ja tõi kasemahla ning märtsikellukesi :)
Päevad on meil täis haledat gaasinuttu, punnitamist öösel ka kuni nutuni, kesiseid 10-minutisi poolunesid päeval ja poolteisepikkuseid unesid öösel + gaasid.
Õhtuti kell 7 poja nutab lohutamatult ning ei ole nõus rinda võtma. Panen vägivaldselt sellele diagnoosi: koolikud.
Üle elasime ka esimese trauma, kui ema läks kuuldeulatusest välja - poja nuttis end hüsteeriasse, aga lõpuks väsis isa süles ja jäi letargilisse unne. Kohe, kui käest ära pandi, hakkas uuesti nutma, aga lohutust sai tissist.
Tiss on meil viimasel ajal hull mängukann (tea kas tellib juurde?) ning väikesed küüned kraabivad niigi hella rinda.
Ilma minuta ei maga, ronib eriti külje alla.
Vankris ei maga üle 45-50 minuti. Vann ei ole lemmik, aga dush meeldib. Kiiktool ärritab aktiivselt. Vibraga võib-olla minuti kannatab. Tegelustekk ja rippuvad lelud jätavad ükskõikseks.
Aga tähelepanu kuulub jooksvale veele, nurruvale pesumasinale, keevale teekannule ja föönile. Kasutan nendeks häälteks ka äppi.
Silmitseb juba rohkem mingeid objekte/subjekte, onharjutab naeratust ja jutustab - ma teen videosid. Juba on nõus olema 10-15 min korraga omaette, kui olen silma all.
Pisarad on tekkinud. Suured ja soolased (kasvuspurt).
Lohutuseks laulan pojale 3 laulu: Sarah McLachlan Angel, Itsy-bitsy Spider ja unelauluks Uinu vaikselt mu lind. Vaikselt lisan laule juurde. Ja hea une tegi talle R'n'B muusika :)
No comments:
Post a Comment