Beebigrupis on vahva traditsioon jagada oma beebi elu nädalate kaupa ja sellel eeskujul kirjutan täna ka meie beebist ning püüan seda teha iga nädal. Vähemalt esialgu, kui muutused on suured.
Esimene nädal jäi vahele, sest veetsime nii kaua haiglas. Saime sel nädalal 2-nädalaseks, kuid polnud aega varem kirjutada! Arvutis on mul suhteliselt raske istuda - poja magab ainult tunnetades sooja keha enda kõrval. Esialgu on see ka väga OK.
Laps sündis erakorralise (välkoperatsiooniga) keisriga hüpoksia tõttu, viibis kuvöösis, hingas lisahapnikuga ning toideti sondist. Rinnale sain 1-päevaselt, oma tuppa 2-päevaselt. Toitus doonorpiimast süstlaga, sest rinnas esialgu piima polnud. Hiljem Aptamili peale.
Sündis 3452 ja 51.5cm. Haiglas jälgiti trombotsüüte, bilirubiini (fototeraapiat ei vajanud), temperatuuri hoidmsiega oli probleeme. Poja oli eritähelepanuga neonatoloogia profiiliga ning analüüse muudkui tehti: veresuhkur, trombotsüüdid, bilirubiin...
Haiglast saime koju 3214 (max langus oli siiski 3176) ja alates teisest elunädalast kohanesime kodus.
Kaalu oleme kogu aeg jälginud. Esimene arstivisiit oli 3252, teine nädal nüüd 3292. Sünnikaal veel ei ole taastunud, seetõttu ei käi me väljas ka veel ning ka külalisi ei oota (poliitika on üks uus bakter korraga).
Ka toitumist oleme jälginud - rinnapiima jaoks olen võimelnud tablettide ja imemistrenniga, raporteerinud imetamisnõustaja juures igast piisast, mis rinnast tuleb. Tänane ema rõõm oli, et ühest rinnast söötsin, teisest nirises. Jei! Aptamil on tagavaraks, hetkel juba mitu päeva ei kasuta. Järgmine samm: varuks pumpamine!
Tänaseks on meil selge sott, et laps on üliaktiivne nagu isa ja ülikannatamatu nagu ema, sööb ja imeb korralikult, väheke ka gaasidega probleeme, rassib öösel ja päeval, on tundliku unega, sööb 9-10 korda ööpäevas ja lemmikrind on parem. Kakab, pissib normaalselt, mähkmevahetus ei meeldi, pepupesu aga küll. Riided sobivad ainult hõlmiklahendusega, üle pea ei kõlba kuskile, ja suurus 50 alles. Juukseid on väga palju peas veel. Hetkel veidi beebiaknet ja ketendust, mõlemad peaks ise taanduma. Naba pole veel ära kukkunud. Ootame, see peaks olema iga hetk.
Öösel sööb 2-3 korda, õhtune üleväsimus on väga levinud külaline. Vanema õe süles meeldib olla. Emme süles ka. Kandelina tundub sobivat. Eelistab melu vaikusele. Unest ehmatab end üles ja läbi une ehmub ka. Röögib valjult. Päeval magab minu arvates vähe ja hängib liiga palju ebaefektiivselt tissi otsas. Eks peame nende asjadega siis vaeva nägema.
2-nädalane on meil perebüroos registreeritud. Talle kingiks saime lõpuks vankri kätte, nüüd ootame ilmasid ja õueminekut! Samuti on käidud vannis (see meeldib).
Ja mina sain “kingiks” KAKAEMME tiitli - nagu olin kõik puhtaks teinud, soristas kutt suure kaarega värske pissi mu kõhule, otsa puristas korralikult kakat ka. Ma kohe itsitasin. Egas muud kui uuesti pepu pessu.
Mina ise olen suht väsinud, eriti sellest, et laps omaette ei maga, ta ei soostu olema rohkem kui 5 minutit ei hällis ega voodis ega üldse üksi kuskil “pinnal”. Ja kohe karjuma, ja ma ei taha et ta songa karjub endale, nii et ma siis ei lase ka karjuda. Samuti ei oska ma ise veel minuti kaupa magada.
Mees on mul tubli, ta küll ei ole kodus nagu ehk paljud, kes selle 2-nädalase isapuhkuse võtavad, aga teeb mulle hommikul võileibu ja muna ning teed (neid ma saan siis külmalt ja kuivanult nautida kui poja mu voodist välja laseb), ja aitab logistikaga ja kõige muuga, milleks rinda pole vaja.
Järgmine arst on 3-nädalaselt, ühtlasi on tegemata veel lastearsti leidmine, lasteaedade järtsu panemine ja noh, ametlikult see sünnikaalu taastamine!
Muidu on kõik nii lill. Mulle meeldib ema olla. On raske ka, aga noh - see oli ju ette teada? Ise ma ju tahtsin ka?
Esimene nädal jäi vahele, sest veetsime nii kaua haiglas. Saime sel nädalal 2-nädalaseks, kuid polnud aega varem kirjutada! Arvutis on mul suhteliselt raske istuda - poja magab ainult tunnetades sooja keha enda kõrval. Esialgu on see ka väga OK.
Laps sündis erakorralise (välkoperatsiooniga) keisriga hüpoksia tõttu, viibis kuvöösis, hingas lisahapnikuga ning toideti sondist. Rinnale sain 1-päevaselt, oma tuppa 2-päevaselt. Toitus doonorpiimast süstlaga, sest rinnas esialgu piima polnud. Hiljem Aptamili peale.
Sündis 3452 ja 51.5cm. Haiglas jälgiti trombotsüüte, bilirubiini (fototeraapiat ei vajanud), temperatuuri hoidmsiega oli probleeme. Poja oli eritähelepanuga neonatoloogia profiiliga ning analüüse muudkui tehti: veresuhkur, trombotsüüdid, bilirubiin...
Haiglast saime koju 3214 (max langus oli siiski 3176) ja alates teisest elunädalast kohanesime kodus.
Kaalu oleme kogu aeg jälginud. Esimene arstivisiit oli 3252, teine nädal nüüd 3292. Sünnikaal veel ei ole taastunud, seetõttu ei käi me väljas ka veel ning ka külalisi ei oota (poliitika on üks uus bakter korraga).
Ka toitumist oleme jälginud - rinnapiima jaoks olen võimelnud tablettide ja imemistrenniga, raporteerinud imetamisnõustaja juures igast piisast, mis rinnast tuleb. Tänane ema rõõm oli, et ühest rinnast söötsin, teisest nirises. Jei! Aptamil on tagavaraks, hetkel juba mitu päeva ei kasuta. Järgmine samm: varuks pumpamine!
Tänaseks on meil selge sott, et laps on üliaktiivne nagu isa ja ülikannatamatu nagu ema, sööb ja imeb korralikult, väheke ka gaasidega probleeme, rassib öösel ja päeval, on tundliku unega, sööb 9-10 korda ööpäevas ja lemmikrind on parem. Kakab, pissib normaalselt, mähkmevahetus ei meeldi, pepupesu aga küll. Riided sobivad ainult hõlmiklahendusega, üle pea ei kõlba kuskile, ja suurus 50 alles. Juukseid on väga palju peas veel. Hetkel veidi beebiaknet ja ketendust, mõlemad peaks ise taanduma. Naba pole veel ära kukkunud. Ootame, see peaks olema iga hetk.
Öösel sööb 2-3 korda, õhtune üleväsimus on väga levinud külaline. Vanema õe süles meeldib olla. Emme süles ka. Kandelina tundub sobivat. Eelistab melu vaikusele. Unest ehmatab end üles ja läbi une ehmub ka. Röögib valjult. Päeval magab minu arvates vähe ja hängib liiga palju ebaefektiivselt tissi otsas. Eks peame nende asjadega siis vaeva nägema.
2-nädalane on meil perebüroos registreeritud. Talle kingiks saime lõpuks vankri kätte, nüüd ootame ilmasid ja õueminekut! Samuti on käidud vannis (see meeldib).
Ja mina sain “kingiks” KAKAEMME tiitli - nagu olin kõik puhtaks teinud, soristas kutt suure kaarega värske pissi mu kõhule, otsa puristas korralikult kakat ka. Ma kohe itsitasin. Egas muud kui uuesti pepu pessu.
Mina ise olen suht väsinud, eriti sellest, et laps omaette ei maga, ta ei soostu olema rohkem kui 5 minutit ei hällis ega voodis ega üldse üksi kuskil “pinnal”. Ja kohe karjuma, ja ma ei taha et ta songa karjub endale, nii et ma siis ei lase ka karjuda. Samuti ei oska ma ise veel minuti kaupa magada.
Mees on mul tubli, ta küll ei ole kodus nagu ehk paljud, kes selle 2-nädalase isapuhkuse võtavad, aga teeb mulle hommikul võileibu ja muna ning teed (neid ma saan siis külmalt ja kuivanult nautida kui poja mu voodist välja laseb), ja aitab logistikaga ja kõige muuga, milleks rinda pole vaja.
Järgmine arst on 3-nädalaselt, ühtlasi on tegemata veel lastearsti leidmine, lasteaedade järtsu panemine ja noh, ametlikult see sünnikaalu taastamine!
Muidu on kõik nii lill. Mulle meeldib ema olla. On raske ka, aga noh - see oli ju ette teada? Ise ma ju tahtsin ka?
No comments:
Post a Comment