20. elupäeval pole meil endiselt muud rütmi, kui et mina muudkui pakun rinda, nii kui kerge nälg tekib. Ühtlasi ei ole meil päevarutiini. Ning loomulikult ei ole mul vaba aega nii nagu oligi karta.
Eile nägi poja oma teist vanaema, kes väga oli oodanud kohtumist! Peale haigla gripi tõttu külastuskeeldu ja poja aeglast taastumist sai lõpuks külla tulla meile, aidata mul keeta kartuleid, sättida veidi köögis ja panna pesu pesema ning sinna juurde näha ka oma päris elus lapselast :) See on tal siiski teine, aga no ikkagi.
Täna käisin esimest korda üksi asjatamas ka - poja autosse ja arstile ning siis apteeki ja kiirelt ka poodi! Kuna turvahäll on minu jaoks peale keisrit ikkagi veel veidi raske pikka maad tassida, siis parkisin igal pool ukse ette, sh ka haigla juures. Ja krt see ITK parkla - miks nad trahvu teevad seal, kui ma pole kellelgi ees? Ega ma kohvile ei tulnud, ikka arstile ju! Sain trahvi ühesõnaga. Fakk ma ütlen. Ja väljakutse oligi see üle õue apteeki kõnd, suur kott ühes ja turvahällis laps teises käes. Aga hea oli see, et sain enda 1-tilga D-vitamiini lõpuks kätte :) Käsi pidi otsast kukkuma pärast ja no see trahv ka... kuna poiss ilusti magas, siis tundsin, et oleks nagu lõviküpsist söönud, ja tarisin ta kaasa veel paari kohta: ilupoodi ja fotopoodi. Ega kui ukse ette poleks saanud, siis poleks läinud :D Aga Kristiine keskuses on mõlemad poed kohe 2 sammu kaugusel ja parklast kalpsasin ka 3 meetrit vaid. Sain kätte esimesed paberfotod ning kaua igatsetud kuivshampooni, mis mul otsas oli :P
Et kell oli palju ja mu veresuhkur oli madal peale ühte näljast hommikust banaani, siis edasi tulin juba koju. Ja poisu magas mul tunnikese veel kenasti, sain blogi ligi ja lõuna ka ära söödud. Nüüd ta juba ärkabki, adios ja kes teab, millal jälle saab!
Ahjaa. Kosume tõesti. Poja on nüüd lõpuks sünnikaalu taastanud ja paar grammi pealegi saanud. Nüüd on aeg plaanida õueskäike! Ilm ju ka aina kaunimaks läheb! :)
Eile nägi poja oma teist vanaema, kes väga oli oodanud kohtumist! Peale haigla gripi tõttu külastuskeeldu ja poja aeglast taastumist sai lõpuks külla tulla meile, aidata mul keeta kartuleid, sättida veidi köögis ja panna pesu pesema ning sinna juurde näha ka oma päris elus lapselast :) See on tal siiski teine, aga no ikkagi.
Täna käisin esimest korda üksi asjatamas ka - poja autosse ja arstile ning siis apteeki ja kiirelt ka poodi! Kuna turvahäll on minu jaoks peale keisrit ikkagi veel veidi raske pikka maad tassida, siis parkisin igal pool ukse ette, sh ka haigla juures. Ja krt see ITK parkla - miks nad trahvu teevad seal, kui ma pole kellelgi ees? Ega ma kohvile ei tulnud, ikka arstile ju! Sain trahvi ühesõnaga. Fakk ma ütlen. Ja väljakutse oligi see üle õue apteeki kõnd, suur kott ühes ja turvahällis laps teises käes. Aga hea oli see, et sain enda 1-tilga D-vitamiini lõpuks kätte :) Käsi pidi otsast kukkuma pärast ja no see trahv ka... kuna poiss ilusti magas, siis tundsin, et oleks nagu lõviküpsist söönud, ja tarisin ta kaasa veel paari kohta: ilupoodi ja fotopoodi. Ega kui ukse ette poleks saanud, siis poleks läinud :D Aga Kristiine keskuses on mõlemad poed kohe 2 sammu kaugusel ja parklast kalpsasin ka 3 meetrit vaid. Sain kätte esimesed paberfotod ning kaua igatsetud kuivshampooni, mis mul otsas oli :P
Et kell oli palju ja mu veresuhkur oli madal peale ühte näljast hommikust banaani, siis edasi tulin juba koju. Ja poisu magas mul tunnikese veel kenasti, sain blogi ligi ja lõuna ka ära söödud. Nüüd ta juba ärkabki, adios ja kes teab, millal jälle saab!
Ahjaa. Kosume tõesti. Poja on nüüd lõpuks sünnikaalu taastanud ja paar grammi pealegi saanud. Nüüd on aeg plaanida õueskäike! Ilm ju ka aina kaunimaks läheb! :)
No comments:
Post a Comment