Live broadcast (to be continued...)

Enne kella 9 jõudsin saatekirjaga haiglasse, palutud oli 8-9 vahel. Mees tagurdas maja ette ja läks veel tööle. Massiivne järjekord! Nagu pühade ajal PERH EMOs, ainult kontingent on suurte kõhtudega rasedad lõhki löödud ninadega purjus asotsiaalide asemel :D

Mõtlesin, et teen märkmeid endale, kui siin ootan, aga ehk pakub teistelegi huvi, kuidas siis minnakse sünnitusele nii, et ise ka tead, et lähed! Tüütu on muidugi mobiilist kirjutada, aga mis sa hädaga teed, kui istumiseks on tool emo osakonna välisukse kõrval koos teistega, kes samamoodi koos sinuga ootavad, et saaks sünnitama :D nimelt, haiglas kohti pole, kõik ootavad esiteks registratuuris (see on normaalne järjekord), siis annavad riided ära (siin on läbi aegade üks jube tähtis tädi, kes alati suudab ennast käima tõmmata, ma olen siin varemgi käinud, sellepärast tuttav nägu, ja kõik teevad kõike valesti, nii et ta läheb nii närvi iga kord, täna ma reaalselt rahustasin teda õlale patsutades ja ütlesin, et pole hullu, kõik on hästi, ja ta muutus kohe sõbralikumaks ning asus jooksma ja toimetama), ja siis suunataksegi koridori nagu polikliinikus, kus sa ootad koos teise juba eelnevad asjad läbi teinud naistega, kes kõik on ka plaanilisele esilekutsumisele ja neid on siin üle 10 (mõned on juba ka protseduurile kutsutud - KTG põhjal siis vaadatakse edasi). Vaat selline titevabrik on siin täna! Mõnel mehed ka kaasas, kuid paljud ka üksi, ühel nt Rimi kilekotiga haigla asjad kaasas. Ja kuna sünnieelses osakonnas on kõik juba ägavaid naisi täis, siis siin on KTG järjekord 2 tundi!!! Uskumatu. Nii et ma tiksun siin ja ootan alles esimest asja! Närvid hakkavad kergelt läbi minema, sest keegi tuli minust tund aega hiljem ja sai enne sisse kui ma. Nagu wtf. Aga ma olen kindel, et neil on siin süsteem ikka, need ligi 42-nädalased, kel lapsel kõhus hea on olla, need vaadaku, kuidas siin plastmasstooli peal hakkama saavad :D

Ma siis täiendan seda posti, koos ajaliiniga, saavad kaasa elada need, kes tahavad. Kell on praegu juba 10:15 ja mul pea valutab (jah ma tean, varsti on see unustatud, aga nõme on ikka).

Nii kell on 11:00 ja olen KTG all. Nüüd läheb paarkümmend minutit ja siia vaadatakse edasi!

11:45 ja ootan jälle tuttavas koridoris. Ilmselt arsti? Etappe ju seinal kirjas pole.

11:58 Ei jõudnud veel kirjaga panna, kui juba on käidud ka mitte arsti, vaid õe juures. Õde oli silmnähtavalt tore inimene! Pluss oli rõõmus, et ma ei hammustanudki tal nina peast (tema sõnad). Arutasime ka, et palju rasedaid ja kõik induktsiooni - tea, kas külm või poliitiline olukord, mis nende soovi välja tulla takistavad? Ja tema ütles, et nüüd ootan arsti ja üks rase on enne mind!

12:42 ja ikka ootan! Huvitav on. Samal ajal SMS käib mitme sõbrannaga ja mul on aku juba 57% peal. Ühtlasi on kadunud peavalu, mis asendunud rämeda näljaga. Kui ma peatselt süüa ei saa, siis muutun kurjaks, kaotan viimasegi huumorimeele ja kirjutan palju tigedamaid emotsioone. Ikkagi 4-5h varsti oodatud viimasest söögist - raseda jaoks liiga pikk aeg!!!

14:47 ja olen kenasti sünnituseelses osakonnas. Seadsin end just sisse 4ses palatis, kus ma olen ainuke eestlane. Üks kaunitar tuli koos minuga. Enne seda siis sain ka arsti juurde, kelle juurde varem polegi sattunud ning ta vaatas undruku alt üle, seejärel suunas haiglasse. Kogu perekond arvab, et on parem, kui olen haiglas arstide järelvalve all, mis iseenesest polegi paha.
Ahjaa, kutsuti ka kohe protseduuride tuppa, õed registratuuri taga on lõbusas tujus ja viskavad nalja, et ongi ainult "induktsioonikad" sees. Siis antigi mulle mingit esilekutsuvat jooki, ja paari tunni pärast tehakse KTG, et kas on sellest ka tolku! :) Ühtlasi loomulikult ka kanüül kätte, tavaprotseduur... ma olen tõeline haiglakunn, on mul endal tunne. Arvestades kõiki aegu, ma ei imesta enam millegi üle ja isegi ei piiksata, kuigi õde soovitas, et hinga rahulikult ja tuleb torge. Olen seisukohal, et mingi torge veeni on ikka väga marginaalne valu siin tulevate sündmuste valguses :D
Palat on päikseline, rõõmsates värvides ja palju ruumi. Arvuti ja WiFi, ajakirjad kaasas ja mobiili saab laadida, ei ole probleemi. Kohe, kui sain sisse, pakuti ka "kaunis" öösärk ühiskapist. Mina ei võtnud näiteks öösärki kaasa veel, kuna arvasin, et ollen nn päevariietes kõigepealt. Aga vist on default et saad selle kohe selga. Nii et lasen ikka enda oma tuua. Patja tahaks ka teist :D Praegu niisiis olen oma kitliga, glamuurselt sõin hädaabi Corny ära.
Juba käis ka arst rääkimas, et kas on küsimusi, ja mida siis oodata ja mitte oodata. Tuttav jutt loengutest. Üldiselt on personal siiani ikka fantast. Garderoobitädiga sain täitsa sõbraks kohe. Ja ma peaks meelde jätma kõik need nimed, kes siin kokku puutuvad minuga. Nii tore on vaadata, kuidas kõik hingega oma tööd teevad.
Keda huvitavad meditsiinilised detailid: emakas veel täitsa pikk ja kinni, ei mingit sünnitegevust (no see küsimus ongi mind nädalaid vaevanud, vabandage detailide pärast), aga samas juba pehme; ja jook oli toimeainega misoprostool.
Nüüd istun ja loen, päike ilusti paistab sisse! Peale 5 jälle update!
PS paluti valmis panna et läheb paar päeva kindlasti :D

17:46 Vahepeal käisin KTGs ära ja siis palusin ka endale süüa tuua. Nimelt õhtusöök on siin kell 5 juba. Krt hommikiusöök on ka siis mingi 7 raudselt, ma ei viitsi nii vara ärgata ausalt. Aga igatahes nüüd ootan uut KTG roundgi sest järgmine round jooki läks juba sisse. Vaatame, kas miskit reageerib. Endiselt seisukoht pole muutunud - täna ei sünni kedagi. Ausalt kõikidele kuupäevaspekuleerijatele ja ennustajatele - palun avage kihlveokontor ja äkki siis on nagu hea, sest mina selles rallis ei osale. Pole ju mõtet ennustada siin mingeid kuupäevi, inimesed organismiga on tegemist, mitte jäämasinaga, mis teatud aja tagant kuubiku välja sülitab ning asub uut tegema?
Ja muide veel nõuanne, kui keegi teie tuttavatest peaks ka minema esilekutsumisele (mitte aga sünnitusele, nagu loodus on ette näinud): uskuge mind, need tunnid, minutid ja päevad, mis siin ootamisega tekivad ja sa ikka ei tea, MILLAL (kuidas see nii põletav küll teistele on, mitte aga mulle??? - imestan siin ka ise), on eelkõige talle rasked. Mitte aga neile, kes ootavad :D mul on küll kohati tunne, nagu ma peaks ise teisi siin rahustama (hence live blog ka muidugi), aga tegelt on ju minu kõhus keegi ja mina pean siin mingit jooki jooma ja haigla piimasuppi kala-muna-pasteedi võikuga sööma. Õnneks mees tõi normaalseid asju ka nagu palusin :)

20:31 ja nüüd on kokku tehtud 4 KTGd ja jooki antud 2 korda. Sellega ka asi piirdub. Planeerin poole tunni pärast veidi süüa head paremat ja siis ilmselt magama minna. Ikkagi on siin haiglas see halb, et voodi on rämekõva, WC on kuskil koridoris ja inimesed ümber ju võõrad. Ja mis teema sellega on et WCs inimesed viskavad vetsupaberi prügikasti? Muid asju - jah, aga pissine paber? Ja siis kõik haiseb. Õnneks koristatakse. Nii et ma olen tiba pinges. Keskküte ka hullem veel kui meil kodus. Seega nina on nii jõhkralt kinni. Enesetundest muud pole muutunud, kui et jätkuvalt on kange olla, kui korra istuma/pikali oled saanud, siis on ikka raske käia.
Inimestest ka, kes koridoris on. Üks (ma pole kindel) on beebigrupist (miks ma pole kindel - tal on juuksed vist teist värvi ja ma nägin teda vaid korraks). Teine on selline ütleks et õrnake - ta palus enda kotti lausa tassida. Mina olen enda kotte harjunud tassima, kuid õde võttis selle väega ära ja siis imestas et issand kui raske. Ja ta peaks ka olema harjunud. Ja siis on ilusad vene tütarlapsed, kaunite figuuridega ilusad rasedad, näod nunnud ja meigitud, leopardikarvamustriga hommikumantlitega. Mina oma mustas natuke lühikeses kitlis (mis võiks ka olla hommikumantel samas) mõjun täitsa kohatu ja vanema naiskana, kes jalgu lohisedes KTG toa vahet kõnnib.
Tänaseks side lõpp - kui öösel midagi ei toimu, siis hommikul jälle! :)

11:59 hommik! Head vabariigi aastapäeva!
Ma endiselt ühes tükis. Tegelikult hakkas hommikul muidugi nii 8 paiku. Aga kohe nii tegusalt, et mul ei õnnestunudki enne arvutisse tulla! Ärkasin öösel tegelikult ka mitu korda üles, oma lemmik-kellaajal poole 4 paiku, et vetsus käia näiteks. Ühtlasi öösel natuke tundsin ka kõhuvalulaadseid asju, mis kestsid hommikuni nii iga 30-40 minuti tagant (kuivõrd seda läbi une on võimalik hinnata). Nüüd on taolised valud harvemaks jäänud, kuigi öösel paar korda hoidsin voodist kinni. Veel üks tähelepanek, et jube raske on käia, nagu laps käiks vaagnasse või midagi. Aga tegelikult siis kell 8 tuli üks tõre söögitädi (eilne oli palju rõõmsam) - ja ta on ainuke personalist, kes ei koputa, vaid rüsab sisse, kes tõi hommikusööki. Samuti haiseb ta suitsu järgi ning tõstab asjad toas "nii nagu peab" - vaas peab olema aknalaual, mitte laual! Hommikusöögiks oli puder ja halb kohvi ja askeetlik keeduvorstilõik hapul vormileival. Kas mitte ei peaks rasedad sööma tervislikult? Ma pean sellesse menüüsse siin veel süvenema. Puder oli talutav, aga kohvist loobusin ning juurde sõin enda banaani hoopis!
Osad prouadet ei söönud isegi putru. Ma selle koha pealt olen üsna salliv - puder on kasulik ja ma pole peps.
Siis käisin dushi all, mis on samuti üsna askeetlik, samas päike paistis ja oli soe. Enne veel, kui sain püksid jalga, kutsuti juba arstile. Noh, pükse pole nagunii vaja puki otsas, eks? Igatahes oli valvearst kohal ja nentis fakti, et kuna emakas pole endiselt veel nii valmis, et saaks veed avada, siis jätkame aga rohuga täna (homme peaks olema puhkepäev). Aga vähemalt oli rohi mõjunud nii palju, et pehmemaks oli läinud. Kohe saadeti ka KTGsse jälle (minu lemmikprotseduur vist nüüd kogu eluks!). Kui see oli ära tehtud, sain püksid vaevu jalga, kui helistas mees, et ta on lattega kohe all. Nii et siis ma põgenesin haiglast tunnikeseks ja olengi nüüd tagasi alles. Mehega käisime niisama sõitmas ringi, tõime mulle arvuti laadija ja öösärgi; temal oli vaja võtta bensiini ja pesta auto ära. Nii et nägin ka päikesevalgust meie vabariigi aastapäeval. Telekat siin pole, nii et paraadi ei vaata, õhtul ei näe esimest korda üle pika aja ilmselt ka pingviinide paraadi.

12:12 toodi lõuna. Sama tõre tädi. Ma nüüd ei teagi, kas pean minema KTG enne või sööma enne? Lõunaks on mingi kahtlane supp. Aga nüüd keegi kutsub mind ukselt.

17:05 peale kolmandat doosi rohtu olen juba peaaegu "rajal", hindavad õed. Ma ise ka tunnen valusid, millest osad panevad värisema ja "hingamisega" proovin neist üle saada. Siiski keegi mulle ju no-spaad või midagi ei paku. Veel üks tunnus, et asi on "paremuse" poole minemas - mul pole söögiisu. That's a first. Muidu on päev kulgenud 2 KTG saatel ja kolmas on kohe tulemas. Iseenesest pole paha istuda seal tuksuvate südamekeste mulksuva soundi keskel. St lamada. Aga pekki, kui see valulaine tuleb... söögiks oli lõunaks ülesajav frikadellisupp ja õhtuks on legendaarne haigla vorstikaste jahu baasil, kõrval tatar ja kurgi-kapsa(?)salat. Jõin ära klaasi keefirit, see võiks olla midagi, mis ei ole liiast. Igatahes, ma usun, kuna mul pole head asendit arvuti jaoks, siis ma mõnda aega nüüd ei kirjuta. :) aga vaikus veel ei tähenda midagi, eks. Ma kasutan valuvahest aega ära WCsse minekuks (muidu ei saa kõndida, onju) ja enda ämmakale helistamiseks. :)