Pojaga haiglas

Ma pole unustanud teid, kuid oleme ikka veel haiglas ja seetõttu arvutisse minna või pikalt blogida on väga keeruline. Sünniloo tahan kindlasti eraldi kirjutada. Kuid tänaseks, kui laps on 4 päeva vana ja 5. elupäev käib, olen siis full time ema ja seda siin haiglakeskkonnas alles. Eks uus kohanemine hakkab ju ka kodus.

Eks emad teavad väga hästi, kuidas see aeg siin kasutust leiab - algsuses on kõik ikka väga uus ju.
Ma juba kardan, et minust kipub saama poputav kanaema, kes räägib meie vormis ja sädistab õnnelikult kakast. Aga ma loodan, et ehk annan endale ikka aru! Hetkel siis on käed peamiselt beebit täis ja parim formaat suhtlemiseks, kui keegi ei maga/söö/karju, on ikka telefonikõned. Ja ma ei saa isegi neid piisavalt pikalt teha. Ja magada ka veel ei oska tüki kaupa... kõige raskem osa.

Täpsemad esmamuljed kindlasti jõudumööda. Aga muidu kõik liigub paremuse suunas, ootame analüüse nii mulle kui lapsele ja siis teab, mida edasi - kas saame koju juba täna või oleme veel mõnda aega sees.

3 comments:

  1. Head kosumist ja kohanemist ja koos kasvamist ja tundma õppimist. Kallid paid.

    ReplyDelete
  2. :D
    Nii suur rõõm miskitki kuulda!
    Muhelen ja nurrun siin omaette ette kujutades kui mõnus on üks tutikas pisibeebs kaisus :)
    Veelkord hiiglamasuured õnnesoovid :)

    ReplyDelete
  3. Aitäh aitäh! Tänase seisuga saame ka koju!

    ReplyDelete